Jõevähk 2000-2009
aastal 10 erinevas seirepunktis: Karujärves, Kubija järves, Kuke
peakraavis, Kurtna Suurjärves, Luguse jões, Mustoja jões, Põltsamaa jões, Tänavjärves,
Väinjärves ja Vidrike järves. Vähiasurkondade seisundi suhteline stabiilsus registreeriti 6
punktis: Karujärves, Kubija järves, Kuke peakraavis, Mustoja jões, Tänavjärves ja Vidrike
järves. Vähiasurkonna arvukus oli oluliselt langenud Kurtna Suurjärves, Luguse jões ja
Põltsamaa jões. Vähki ei saadud Väinjärve seirealalt. Vähiasurkondade episootilise seisundi
analüüsil oli kõrgeim lapihaigusse nakatunud isendite osakaal Kuke peakraavis, ulatudes
50,3%-ni. Haiguskandjate osakaalu ligi kahekordne suurenemine korreleerus mõõduliste
isendite suure osakaaluga püügis. Mustoja jões oli nakatumus 31,7%, mis on stabiilne näitaja.
Seire käigus saadud andmed kinnitasid 2002. aasta põua ja sellele järgnenud karmi talve mõju
annaabi.ee 
