Valgustuseajastu
Kõige paremini vastas sellele
põhimõttele vabariik. Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit.
Valgustusideede levitamisel haritlaskonna seas oli eriline tähendus väljaandel nimega
,,Entsüklopeedia", mille alusepanijaks oli filosoof DIDEROT. Selle väljaande vastu astusid katoliku
kirik ja ametivõimud. See keelati ning selle trükkimise ja müümise eest ähvardas vanglakaristus.
Diderot jätkas tööd illegaalselt ja viis selle 1772a lõpuni. ,,Entsüklopeedia" uudsus seinses eelkõige
selles, et see käsitlses teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt, andes
samas hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele , usulistele ja õiguslikel
institutsioonidele ning ideedele.
Saksa valgustus:
Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus, et saksa mõtlejatele ei
olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantstlastele. Saksa
annaabi.ee 
