Henry VII
taimedesse, ja kui neid vastavalt kuninglikele eeskirjadele aeg-ajalt vahetatigi, hakkasid ruumid
mõnenädalase kasutuse järel haisema nii, et nende asukad pidid ümber kolima.
Kanalisatsioon puudus täielikult, selle asemel oli ainult puust paraskid, mille servadele seati
istumiseks ,,kena padi" ja mida varjas roheline kate. Puhtuse hoidmine, nagu meie seda tänapäeval
tunneme, oli võimatu. Kallid rasv- või oliiviõliseebid olid kättesaadavad ainult jõukatele, aga kirbud
ja seinapragudes ning rõivavoltides pesitsevad lutikad, olid ka puhta ihu nuhtlused.
Mooruspuuokste vihad voodi all aitasid öösel kirpe peletada, kuid päeval oli parimaks vahendiks
väike karusnahatükk ihu vastas, mis meelitas kõik söödikud enda sisse. Paremat rohtu polnud
kuningalgi võtta.
Selle ajajärgu lahutamatuteks kaaslasteks olid haigused ja epideemiad. Üks kardetuim, Inglise
katk ehk nakkav higitõbi kujutab endast piinarikast surma. Äkitselt algavale ebamugavustundele
annaabi.ee 
