Eesti traditsiooniline rahvakultuur
19.saj oli Eestis veel
laialdaselt kasutusel ürgne Ida-Euroopale omane vibuhäll pika nõtke kase- või kuuseridva tüveots pisteti laetala
vahele ja ladvaotsa külge kinnitati nääride abil hällikere, nii et see rippus vanemate voodi ees. Hällikere oli
laudkülgede ja laud- või nöörpõhjaga kastikujuline.
Sisseehitatud mööbliks oli laiast ja paksust plangust tehtud seinapingid rehetoa sööginurga külg- ja
esiseinas. Seinapinkidel istuti, vahel harva ka magati. Seinapinkide ees seisis söögilaud, akendega rehetubades ots
tavaliselt akna poole. Valdavalt oli kogu Eestis kasutusel gootipäraste ristjalgadega laud, kuid tunti ka
renessansipäraseid I-kujulisi sammasjalgu. Lauaplaat oli jalgadel lahtiselt. Istumiseks kasutati veel istmelauasse
tapitud jalgadega järisid ja pinke, need tehti üsna madalad, et istuja pea jääk allapoole suitsuvööndit neil tehti
tubaseid töid
annaabi.ee 
