Eesti traditsiooniline rahvakultuur
19.saj oli Eestis veel
laialdaselt kasutusel ürgne Ida-Euroopale omane vibuhäll pika nõtke kase- või kuuseridva tüveots pisteti laetala
vahele ja ladvaotsa külge kinnitati nääride abil hällikere, nii et see rippus vanemate voodi ees. Hällikere oli
laudkülgede ja laud- või nöörpõhjaga kastikujuline.
Sisseehitatud mööbliks oli laiast ja paksust plangust tehtud seinapingid rehetoa sööginurga külg- ja
esiseinas. Seinapinkidel istuti, vahel harva ka magati. Seinapinkide ees seisis söögilaud, akendega rehetubades ots
tavaliselt akna poole. Valdavalt oli kogu Eestis kasutusel gootipäraste ristjalgadega laud, kuid tunti ka
renessansipäraseid I-kujulisi sammasjalgu. Lauaplaat oli jalgadel lahtiselt. Istumiseks kasutati veel istmelauasse
tapitud jalgadega järisid ja pinke, need tehti üsna madalad, et istuja pea jääk allapoole suitsuvööndit neil tehti
tubaseid töid. Seljatoega tool on Eesti talumajades suhteliselt uus mööbliese. Veel 19
annaabi.ee 
