Talv eesti maalikunstis
tasus end kuhjaga ära, silme ees rullus lahti puhas ilu. ,, The White Dream"
(isegi tõlkida ei julgenud) ei ole lihtsalt võimalik. See ongi ainult unenägu,
pehme, valge ja ääretult lummav. Inimene ei tohiks niimoodi maalida, valus on
vaadata. Näitusel olnud ,,Talvemaastik Loojuva päikesega" tundus
päikeseloojangu saagas üks tagasihoidlikumaid olevat. Aga tema oli esimene
( teised Kleveri maalid-reprod tulid kahjuks arvutiekraanilt ja lainena), üksinda
seinal ja teistest seinalolijatest peajagu üle. Ja huvitav on see, et koju seinale ma
tema pilte ei tahaks. Sellised asjad on mujal vaatamiseks. Ainult ühe riputaks
üles: ,,Bild Wilder Wein" erepunaste lehtedega seinalt alla looklev
metsviinapuu.
Väikeses kambris on muinasjuttude ja jõulutuba. Loomulikult langes
esimene pilk väga tuttavale asjale, Lüüdia Vallimäe-Marki Lumeeide
illustratsioonidele. Lapsepõlves meeldisid mulle Grimmide muinasjutud väga,
eriti Lumeeit
annaabi.ee 
