Nendest väiksemad on madalamal pingel liinid väiksemate linnade või linnaosade vahel (35 000 - 110 000 V), millele vastaksid üherealised sõiduteed. Asulate sees jaotatakse elektrit pingel 6 000 - 10 000 V ehk neid võiks võrrelda majadevaheliste teede ja tänavatega. Majja jõuab elekter pingel 400 V (3faasiline) või korterites kasutatav pinge 230 V (1faasiline). Just 230 V (volt) ja 50 Hz (herts) on see pinge, mis on meie seinakontaktis ja mis pingele on mõeldud enamus meil kasutatavaid kodumasinaid. Tasub märkida, et see ei ole mitte igalpool nii ja näiteks Ameerikas ja Kanadas kasutatakse kodudes pinget 120 V ja sagedust 60 Hz, samas kui Jaapanis on kasutusel pinge 100 V aga kasutatakse nii 50 kui ka 60 Hz sagedust sõltuvalt piirkonnast. Kasutatud materjalid: http://elektro.ttu.ee/moodul/' https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/xx.html
Oluline on saada katus kiiresti vettpidavaks. Selleks piisab tavaliselt aluskatte paigaldamisest. Tuuletõkkena kasutatavad kipsplaat ja eriti tuuletõkke puitkiudplaat paisuvad niiskudes ja kummuvad välja, seetõttu tuleb nad hoolikalt kinnitada. Kui plaatide horisontaalvuugi kohal pole tuuletõkkeplaadid omavahel korralikult ühendatud, siis võivad plaatide servad nihkuda, ühendusteip rebeneb lahti ja tagajärjeks on külm tuba ja seinakontaktis vilistav tuul. Kui katus on vettpidav, tuuletõkkeplaat paigaldatud, võib hakata paigaldama hoone soojusisolatsiooni. Vihmasel suvel ja eriti sügisel ei soovitaks kasutada märjalt paigaldatavat tselluvilla, mille kuivatusaeg on tavaliselt 23 nädalat, kuid pikeneb vihmase ilmaga veelgi. Kui hoonel on puittaladel põrand, peab olema tagatud põrandaaluse tuulutus. Põranda alla pinnasele ei tohi jätta puidujäätmeid, see võib põhjustada majavammi.
22. juulil 2005. a. avati Tõraveres esimene välguandur, mille abil Eesti lülitub Soome vaatlusvõrku. Välk Välk on võimas nähtav elektrilahendus(elektrisäde), mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Sädeme tekitamiseks on tarvis seda kõrgemat pinget, mida suurem on kaugus elektroodide vahel. Laboratoorses katses tekib säde tasaste plaatide vahel siis kui pinge on 30 kV ühe sentimeetri kohta. 30 kV on ligikaudu tuhat korda suurem, kui pinge amplituud seinakontaktis ja vaid kümme korda väiksem, kui pinge suures kõrgepingeliinis. Kolmekilomeetrise välgu kohta annaks meie arvutus ligi 10 000 megavolti, mis on uskumatult suur number. Terve mõistuse skeptitsism on siinkohal õigem kui lihtaritmeetika. Kui säde on atmosfääris kord alguse saanud, siis suudab ta edeneda ka oluliselt väiksema pinge korral. Tegelik pinge välgu otste vahel ulatub vaid 1000 megavoldini, mis on lihtaritmeetika tulemusest umbes kümme korda väiksem
Välk on suur elektrisäde. See tekib ainult äiksesepilvedes. Ka põuavälk , mille sähvatust võib vahel näha öises pilvitus taevas, pärineb pilvest. Äike on siis nii kaugel, et pilve pole näha ja müristamine pole kuulda. Sädeme tekitamiseks on tarvis seda kõrgemat pinget, mida suurem on kaugus elektroodide vahel. Laboratoorses katses tekib säde tasaste plaatide vahel juhul, kui pinge on 30 kilovolti ühe sentimeetri kohta. 30 kV on ligikaudu tuhat korda suurem pinge amplituudist seinakontaktis ning vaid kümme korda väiksem pingest võimsas kõrgepingeliinis. Kolmekilomeetrise välgu kohta annaks meie arvutus ligikaudu 10 000 megavolti, mis on uskumatult suur number. Terve mõistuse skeptitsism on siinkohal õigem kui lihtartimeetika. Kui säde on atmosfääris kord alguse saanud, siis suudab ta edeneda ka oluliselt väiksema pige korral. Tegelik pinge välgu otste vahel ulatub vaid 1000 megavoldini, mis on lihtartimeetrika tulemusest u kümme korda väiksem
annaabi.ee 
