A.dumas Kolm musketäri terve raamat
«Jah, ma olen rahul,» lisas kuningas, võttis pihutäie kuldraha La Chesnaye käest ja
andis selle d'Artagna-nile. «See on tõendiks minu rahulolust,» ütles ta.
Tol-ajal ei olnud veel moes uhkusemõisted, mis kehtivad tänapäeval. Aadlik võttis
kuninga käest raha vastu ja ei tundnud end vähimalgi määral alandatuna. Nii pistis ka
d'Artagnan nelikümmend pistooli häbenemata tasku ja tänas Tema Majesteeti üliväga.
«Kell on juba pool üheksa,» sõnas kuningas seinakellale vaadates. «Te võite minna,
sest kell üheksa, nagu ma ütlesin, pean kedagi vastu võtma. Tänan teid truuduse eest, mu
härrad. Ma võin teie truudusele loota ka tulevikus, kas pole nii?»
«Oo kõrgus!» hüüdsid neli kaaslast ühel häälel. «Me laseme end Teie Majesteedi
pärast tükkideks raiuda.»
«Hästi, hästi, aga jääge parem siiski terveks. See on rohkem väärt ja saate olla mulle
ka kasulikumad. Treville,» lisas kuningas sosinal sel ajal, kui noormehed lahkusid, «kuna