VARAUUSAEG
arhitektuuripildis.
16. sajandi keskpaigas erines Poola ülejäänud Euroopast usulise tolerantsuse poolest, pakkudes
varjupaika kõige erinevamate religioonide esindajaile. Luterlus levis eelkõige Põhja-Poola saksa
elanikkonnaga (hansa)linnades, kalvinism Väike-Poolas (Krakovi ümbrus) ja Leedus, toites aadli
hulgas levinud vabariikluse ideed. Poola seimis olid protestandid pikka aega enamuses ning
seimimarssaliks valiti alati kalvinist. Kuningas Sigismund II August [154872] tõi ametlikku
asjaajamisse ladina keele kõrvale poola keele. Tervikpiibel ilmus poola keeles 1552. aastal.
Protestantlikest vooludest jõudsid Poola veel vennastekogud ning kolmainsust eitavad antitrinitaarid.
Vaid Masoovia (Varssavi ümbrus) jäi reformatsioonist peaaegu puutumata. Evangeelsete kirikute
kõrval tegutsesid Poolas edasi rooma-katoliku ja õigeusukirik ning kaks uniaadikirikut. Kristlaste
annaabi.ee 
