Läti ajalugu
Nende hulgas oli oluline
ennekõike see et vana-liivimaal säilis senine saksa õigussüsteem ja siisnne aadlikkond kes omas
rolli asjade juhtimistel , küll hakkasid kooskäima üleväina hertsogkonnad aadlimaapäevad.
Maapäev poolapäeraselt Seimik., kohaliku aadli esindajatest koosnes. Lisaks aadlile võisid saata
seinikule oma esindajad ka suuremad linnad.Riia, võnnu ,pärnu ja tartu. Seimikud vüiasid arutada
kõikide küsimuste üle mida kuningas oli esitanud seimikule, seimikud said arutada ka kohapealseid
probleeme ja teha lahendamiseks kuningale ja üleriiklikule seimile ettepanekuid. Roll oli neil suur,
Aadlikud said õiguse osaleda üleriiklikuse poola seimil ja kuninga valimisel, nende samade
privileegidega sisuliselt jäi püsima pärisorjus, talupojad kuulusid ikka mõisinikutele, kohtuvõim oli
ka mõisinikute käes.samas on Stefan Batori olevat korduvalt rõhutanud et liivimaa taulpojad tuleks
vürdustada poola ja leedu talupoegade õigusega