Eesti ala, sealhulgasPärnu ja Saaremaa. Poolakad tõIjuti maalt välja, Rootsi kätte olid jäänud vaid TaIlinn ja Hiiumaa. T alurahvas võitluste keerises. Olukord oli maarahva jaoks ahastamapanev; Lisaks vägede Iiikumisele ja kolmele eri isandale alluvate mõisameeste retkedele pidid kõige kiuste põldu harivad talupojad kannatama ka tööst Ioobunud ja samuti Iaastamisega te- gelevate talumeeste jõukude terrorit. Veel oli 1570- ndatel aastatel mitu korda möllanud katk. SeIlele vaatamata suutis maa enamvähem varustada nii linnu, rüüstavaid sõja- vägesid, röövleid kui mõnel määral ka talu- rahvast ennast. Kestvad linnade piiramised tõid ümbruskonnas kaasa näJjahäda. Tallinnasse põgenenud talupoegadest ja linna lihtrahvast moodustati 1576. aastal Rootsi väkke lipkond, mis pidas omal käel partisanisõda venelastega. See seisnes vastase valdustes rüüstamises, kuid ka vene tagalasse korraldatud äkkrünnakutes ning isegi linnuste ründamises
mõtlemine talle raskusi. Teise eluaasta keskel olukord muutub, laps hakkab mõtlema kujundlikult ning see suurendab tohutult tema õppimisvõimalusi. · Tähelepanu. Õppimine tähendab mingile infole keskendumist nii kauaks, kuni see arusaadavaks muutub. Imiku tähelepanu on heitlik, teise eluaasta lõpuks aga hakkab laps oma tähelepanu suunama. Kui miski huvi paelub, keskendub ta seilele, kuni on uudishimu rahuldanud. · Mälu. Võime omandatud teavet mäletada on samuti õppimise oluline osa. Lapse mälumaht suureneb teisel ja kolmandal eluaastal, võimaldades lal meeles pidada sündmusi, mis toimusid minul tagasi, ning ka kaugemaid, mis leidsid aset mitu kuud tagasi. · Kõne. Õppimine ja kõne areng on tihedas seoses. Väikelapse kiire keeleline areng avardab tema suhtlemisoskust ja ka õppimisvõimet. Ta kasutab kõnet küsimuste
annaabi.ee 
