A.dumas Kolm musketäri terve raamat
sekundantideta ja otsustas rahul olla nendega, keda valib ta vastane. Pealegi oli tal kindel
kavatsus sündsalt vabandada musketäri ees, ilmutamata sealjuures nõrkust. Ta kartis, et
duell lõneb nii, nagu ikka on juhtudel, kus noor ja tugev mees võitleb haavatud ja nõrga
vastasega: kui ta kaotab, siis on ta vastase triumf kahekordne, peaks ta aga võitma, siis
süüdistatakse teda reeturlikkuses ja liigses jultumuses.
Muuseas, me kas oleme halvasti kirjeldanud meie seiklusteotsija iseloomu või on
lugeja juba märganud, et d'Artagnan ei olnud sugugi tavaline inimene. Kuigi ta kogu aeg
enesele kinnitas, et ta surm on vältimatu, siiski polnud ta valmis tasahiljukesi surema,
nagu oleks seda tema asemel teinud mõni araverelisem või tagasihoidlikum mees. Ta
mõtles järele nende isikute erinevate iseloomude üle, kellega ta täna võitlema läks, ja olukord
muutus talle selgemaks. Tänu ausale vabandamisele, mida ta kavatses teha Athose