Kirjandussemiootika
inimese enda kui ka kogu ta edasise elutee.
Patune inimene -> kriis paastumine, kannatamine, ->ümbersündimine (pühak)
Juhuste ahela vallandav initsiatiiv kuulub tegelasele endale. Seotud tema karakteriga.
Oluline, et initsiatiiv pole posit. mõttes loov. Seotud eksimuse, vea, süüga (patuga).
Noor uudishimulik kergemeelne himur kangelane annab end ise juhuse meelevalda.
Ka viimane seikluste jada lõpetav lüli pole juhuslik. Nägemus annab juhtnöörid,
sunnib tegutsema.
Kogu seiklustejada leiab mõtestamist kui karistus ja lunastus. “Pime saatus”, kelle
kätesse uljaspäisus satub ja “nägija saatus” e jumal, kes näitab õige tee. Pime saatus
algab seal, kus lollus; ja lõpeb seal, kus nägija saatus astub mängu.
süü -> karistus -> lunastus -> õndsus
Inimene teeb läbi metamorfoosi aga ümbrus jääb samaks, muutus individuaalne.
Metamorf isiklik, tal puudub loov iseloom.
Võrreldes seikluskronotoobiga pole antud ajajada lihtsalt päevade-tundide järjestus,
annaabi.ee 
