Esikohal on jutustamine, mis põimub arutluste, dialoogide, loodus., isiku- ja olustikukirjeldustega. Jutustus Jutustus on mahul romaanist lühem. Tavaliselt piirdutakse ühe teema ja süzeeliini ning väiksema arvuga tegelastega. Ainestiku järgi võib teosed jagada seiklus-, arengu-, armastus-, reisi-, kriminaal-, noorsoo-, perekonna-, ajaloolisteks jm romaanideks, jutustusteks ja juttudeks. Seiklusromaanides on ülekaalus seikluslik ainestik. Tegevus toimub enamasti tavatutes tingimustes, sündmused arenevad hoogsalt, rohkesti on erakordseid ja saladustest tulvil olukordi. Tegelased jagunevad vastandeiks heaks ja halbadeks; esimestele saavad osaks kõikvõimalikud ohud ja katsumused, aga ka imepärased pääsemised. Seiklustele on üles ehitatud suurem osa detektiiv-, ulme-, rüütli- ja ajaloolisi romaane.
põnevile ajab. Inimesed vajavad elus võitlust ja olukordi, kus peavad pingutama, nii pea, kui kõik muutub lihtsalt kättesaadavaks, kaovad asjade väärtused. Suured jõupingutused aga inspireerivad inimesi. 2. Kuidas suhtub James ,,tavaliste inimeste tavalisse elusse"? James leiab, et ta pole märganud tavaliste inimeste kangelaslikkust, tavaliste inimeste tavalist elu oli ta jälginud otsekui kauge kõrvaltvaatajana. Kangelaslikkust oli ta suutnud kujutleja üksnes sellisena nagu seiklusromaanides kirjeldatakse. Tegelikult oli too kangelaslikkus seisnud tema ees iga päev - rasket tööd rügavates lihtinimestes; inimestes, kes töötasid kaubarongidel, laevatekkidel, kaevandustest jne. Niipea, kui James seda mõistis, täitis teda enneolematu sümpaatialaine tavaliste inimeste tavalise elu vastu. 3. Mida peab James ,,sisemisteks ideaalideks"? Niisugused ideaalid teiste inimeste elus kuuluvad nende saladuste hulka, milleni me peaaegu mitte kunagi tungida ei suuda, ehkki
annaabi.ee 
