Gerard Genette, „Narrative Discourse“
kiriromaanis: kirjutatud kirjad eri tegelaste vaatepunktist või Robert Browning poeemis "The Ring and
the Book" enne "Rashomon´i")
3) Väline (extra-) fokalisatsioon: Jutustaja < Tegelane; "piirang on välimine"
Jutustaja ütleb vähem, kui Tegelane teab. Tegelase identiteet on probleemne: me ei tea ta
mõtteid ega tundeid (nt Hemingway "Hills Like White Elephants").
Väline fokalisatsioon ei puuduta üksnes "väärtkirjandust". Ka seiklusnovellis, kus ei räägita
kohe kõike, mida teatakse, vaid tekitatakse põnevust teatud müstilisuse või teadmatuse
efektiga, kasutatakse teose alguses välist fokalisatsiooni (W.Scott, J. Verne, A. Dumas).
Veel enam, eri vaatepunktide eristamine ei ole alati sama selge kui fookustüüpide uurimisel
võiks järeldada. Kahemõttelisus esineb sageli näiteks siis, kui vaatleja/tunnistaja jääb
tundmatuks. Välist fokalisatsiooni ühe tegelase suhtes võib samal ajal defineerida kui sisemist
annaabi.ee 
