Essee ajalooline romaan
Vilde arvates oli ajalooga tegelemine
paratamatu, sest tsaristlikust tsensuurist olenevalt olevikku paljastada ei saanud, seega tuli
paljastada olevikku mineviku kaudu. Vilde oli loomult sotsiaalkriitiline kirjanik ning tema
triloogiat võibki nimetada sotsiaalkriitiliseks kirjanduseks.
Kindlasti ei saa Vildet kõrvutada Saali, Järve ega Bornhöhega, kelle ajaloolised teosed olid
pigem ajaloolis-romantilised seiklusjutud. Vilde aga ei rõhunud romantikale ega
seikluslikkusele. Vilde ajalooline triloogia oli tollases hetkes eesti kirjanduse senise arengu
väljapaistvamaid saavutusi, ja seda nii kunstilise kandvuse, ainekäsituse kui ka
karakterikujutuse poolest. Triloogia oluliseks väärtuseks sai rahva vabadusiha esiletoomine.
(1) Kui ebasoodsates tingimustes pidi Vilde ajakirjanikuna oma teoseid kirjutama, sellest vestab ta ise aastate pärast
annaabi.ee 
