Ristideta hauad
Vastupidi- eesti rahva ja
saksa sõjavangi vahele oli tekkinud sõnadeta sümpaatia ning oma saatuse ühtsuse
9
mõistmine" (Viirlaid 1952: 13)
Kokkuvõte
Raamat annab ideaalse ülevaate tollasest elust ja raskustest, mis valitsesid Eestis teise
maailmasõja ajal. ,,Ristideta hauad" võib kästileda kui lihsalt põnevusromaani, mis
oma kaasahaarava sisu ja süzee keerdkäikudega ei jää alla kuulsamatele
kriminaalroomanidele ja seiklusjuttudele. Kuigi üsna liialdatud kujul toob ,,Risteta
hauad" meieni eesti rahva valu ja hingepiina. Samuti täheldasin, et suurema
põhjalikkusega vaatleb Viirlaid inimhinge. Viies inimsuhted ja inimpsüühika
piirialadesse, testides nende tugevust ja analüüsides nõrkusi. Hoolimata oma
äärmulikust suhutumisest ei taha Viirlaid lugejat venelasi kommunismiga
võrdstustada. Ja kuigi teose alguses tekitavad ,,punased" viha, vastikust ja põlgust, siis