Jahu ja sool segatakse veega. Taignast pätsitakse paksu pannkooki meenutav käkk. Pannakse see käkk siis tavalisse kilekotti ja asetatakse sütele. Sütt ja tuhka kraabitakse leivale pealegi. Seda küpsetatakse kümme minutit ja leib on valmis. Prügi kokkukorjamist beduiinid ei tunne. Ebavajalik visatakse maha ja sinna see aastateks jääb. Seetõttu on elumajade ümbrus eestlase jaoks hirmus räpane. Beduiinidel on tugevasti säilinud hõimujaotus. Hõimupealikke kutsutakse seikideks. Nemad langetavad kõige olulisemaid otsuseid nagu kohtumõistmine, abiellumine ja muud tähtsad asjad. Beduiinide kogukonnad on väga suletud. Nende lapsed ei käi koolis, nad ei kasuta arstiabi ja teisi sotsiaalteenuseid. Beduiinidel on tugev tervis ja nad kasutavad maast madalast iidse meditsiini tarkusi ja maarohtude abi. Beduiini naised peavad võõraste inimeste eest oma nägu varjama. Abielluda võib ainult seigi loal.
ARAABLASED JA ISLAMI USK Araablased olid semiidid ja elasid Araabia poolsaarel, mis oli põhimõtteliselt nagu kõrb. Seal oli tegemist rändkarjakasvatajatest beduiinidega, kelle peamine loom, keda nad kasvatasid ja kasutasid edasi liikumiseks, oli kaamel. Teiselt poolt oli tegemist oaasides elavate talupoegadega, keda kutsuti fellahiteks. Fellahite jaoks oli oluline datlipalm. 6. sajand oli Araabia poolsaarel sugukondliku korra lagunemise aeg. Sugukonna juhid, keda kutsuti seikideks, kasutasid paremaid karjamaid, valdasid kõrbes jootmiskohtasid, said karvanidelt tasu (et neid ei rünnataks). Olid tekkinud ka mõningad linnad: Meka, Mediina. Esialgul oli araablaste puhul tegemist polüteismiga (palju erinevaid jumalaid). Meka oli ka usukeskus. Kõige suurem kultuskoht seal oli Kaaba kivi (must kuubi kujuline kivi). Islami usk 7. sajandil hakkas kuulutama usku ainujumalasse üks Meka kaupmees nimega Muhamed. Selleks ainujumalaks oli Allah
annaabi.ee 
