Pühavaimu kirik
autor Michel Sittow.
Teine pingi otsatugi Virgiliuse-legendi teemal, u. 1530.a, autor tundmatu.
Kantsel 1597.a., renessanss.
Rõdurinnatise kaunistused 1660-ndatest,oletatavalt Elert Thiele poolt valmistatud.
3 epitaafi (Soertsi, Roterti ja Frosa) 17.saj. keskelt
10 kroon- ja 7 seinalühtrit 16 – 17. saj.
Kiriku Maarjakell oli Eesti vanim kirikukell, valatud 1433.a. Merten Seiferti poolt,
hävis tulekahjus 2002.a. Kellal oli tekst – Ma löön õigesti nii teenijale kui sulasele, nii
emandale kui isandale ja seda ei või mulle keegi ette heita. Uus kell on valatud
Hollandi firma poolt 2003.a.
Eesti kuultuuri seisukohalt olulised isikud, kes kirikus töötasid:
Johann Koell, 1535.a. Simon Wandradti katekismuse tõlkija eesti keelde;
Balthazar Russow, 1578.a. ilmunud Liivimaa kroonika autor;
Georg Müller, 1600.-1606.a