küljel. Teistest lähtuvalt: Lapsed on rühmaruumi ära jaotatud ning õpetaja hakkab ühe lapse käest küsima teiste laste asukohta. Näiteks- kes asub ruumi kõige paremas nurgas (lapse asukoha suhtes)? Aga kes on ruumi keskel? Kes asub ruumi keskel vasakul küljes? Aga kus asub Juku (nimetab mõne lapse nime, kes kuskil seisab) 3. Kella õpetamine. · Näitan lastele tutvumiseks mängu kella. · Lapsed kleebivad ise kellale seierid ja numbrid. · Nimetan erinevaid kellaaegu ja lapsed ütlevad, kas on öö või päev. · Õpime täistundides kella näitamist mängu kellal.
Vali hääl ning konkreetsus jätavad kohe tõsiseltvõetava mulje, tänu sellisele algusele on ettekande edasine kulg oluliselt lihtsam. Enesekindlus ning hea veenmisoskus tõmbavad publikut teemadega kaasa, samuti küsimuste esitamine kuulajatele, paludes neil näiteks käega märku anda. Publiku kaasamine aitab kuulajatel meeldivamalt ning huvitavamalt loengus aega veeta, mitte vaadata vaid kella ning mõelda kui aeglaselt need seierid liiguvad. Kindlasti on oluline jälgida keelekasutust. Liigne sidesõnade ning parasiitsõnade kasutus võib publikule häirivaks muutuda. Ettevaatlik tuleks olla võõrsõnadega- sinu sõnum peab olema publikule kergesti mõistetav. Liigne ja valesti kasutatav võõrsõna jätab esinejast tihti targutaja mulje, tema esinemist on oluliselt raskem jälgida. Lühenditega tuleks olla ettevaatlik- kahjuks ei pruugi kuulajad nendest alati aru saada. Soovitav on vältida slängi kasutamist