VALIKLUULEKOGU EESTI LASTELUULEST
kohata üksteisega seoses.
4. Õpilased võiksid luuletuse põhjal vastata küsimusele: “Missugused asjad või tegevused
võiksid ka veel üksteisega koos “tantsida”?”
Suur ja iseseisev ripub seinal
Kell ei tiksu, kell ei kuku,
ajaloom on pandud lukku.
Ajalind, va kellakägu,
samuti ei näita nägu.
Mis ta kukkund, mis ta kisand,
nüüd on vedru välja visand.
Nagu kullakarva kommid
kõrgel seinal rippu pommid.
Meenutades möödund aegu,
pendel püsib paigal praegu.
Korra päevas seiereid
siiski usaldada võib.
Suur ja iseseisev ripub seinal.
Kahju, mis sääl salata,
kahju, et ei ulata,
ei ulata, ei oska ka,
oo, ajaloom sind aidata.
Nagisevad põrandad:
“Kasvad, ehk siis parandad!”
1. Luuletus pärineb Ott Aderi raamatust “Millimallikas”.
2. Valisin selle luuletuse, sest mulle meeldib see, kuidas luuletuse autor, on suutnud täiesti
tavalist seinakella suutnud iseloomustada ja sellele justkui elu anda.
3