üllatuseks kuna ekstravertsust on iseloomustatud kui positiivse mõjutegurina ning neurootilist on iseloomustatud negatiivse mõjurina. Näiteks, kontrollides mõõtmisvigasid tõid nad välja ekstravertsuse ja hea tuju vahelise seose 0.80 ning et neurootilisus ning selle omaduse negatiivne mõju olid eristamatud. Mis tähendab, et negatiivne seos subjektiivse heaolu ja neurootilisuse vahel, mis hõlmab tendentsi kogeda negatiivset mõju, on mõnevõrra tarbetult korraldatud. Seidlitzi (1993), Dieneri ja Lucase kohaselt võib veel oletada, et sotsiaalsust, meelekindlust ja avatust kogemusele on üha vähem tugevalt ja järjepidevalt seostatud subjektiivse heaoluga, kuna need omadused omavad allikaid "hüvedena keskkonnas" (Seidlitz, 1993: 320). Teisisõnu, individuaalsete omadustena on need kolm pigem keskkonnamõjurite funktsioon, kui ekstravertsus ja neurootilisus võivad olla pigem geneetiliste faktorite funktsioon.
Samal ajal veeti sisse peamiselt teravilja, maitseaineid ja masinaid.(ka suvitajaid) („Elva minevikus ja olevikus“, J. Kärner 1931) Elva Vabatahtlik Tuletõrjeselts: See Elva vanim ühendus oli asutatud juba 1907.a. Ajendiks selle asutamisele oli suvila põleng 1907 aasta kevadel. Esimese pritsi kinkis Elva Tuletõrjeseltsile Meeri mõisnik von Seidlitz. 5 Juba järgmisel aastal ehitas see endale avara seltsimaja, (ühes von Seidlitzi abiga jällegi mis peagi kujunes kohaliku ümbruskonna vaimse elu keskuseks. Maja oli ilusa väljenägemisega ja mahutas 500 inimest. Tuletõrjeseltsi juures tegutsesid näiteseltskond, puhkpilliorkester ja ka laulukoor. Tuletõrjeseltsi majas toimusid tähtsamad esinemised, sõnavõtud ja koosolekud. Selles majas asus linna kõige suurem saal. Palju toimus majas ka külalisetendusi Eesti suurematest teatritest. Pikemat aega oli siin seltsimajas koorijuhiks Juhan Simm
annaabi.ee 
