Soome-ugri rahvakultuur
Ohvrianniks võisid olla ka paremad lihapalad ja rasv ning nahad sarvede ja sõrgadega. Kui oli tegemist ohvrilooma
lihaga, siis keetsid ja sõid ohverdajad ülejäänud liha kohapeal. Kombeks oli lubada osa tulevast saagist seidale:
põdrasarved, kalapead või suurim kala, kalastajad võisid anda heast loomusest ohvriks ühe neljandiku. Seidale
ohverdati kadunud põhjapõtrade leidmiseks, tänutäheks, kui põdrad üles leiti, ja noorte põhjapõtrade ellujäämiseks.
Seidakohast mööda sõites toodi ohvriks söödavat kraami, kui seda ei olnud, tuli anda kas sõlg või nõel. Uuemal ajal
on ohvriandideks olnud ka raha ja tubakas.
Seidale ohverdamist peeti tähtsamaks kui kirikupühi, sest mängus oli nii maapealne varandus kui ohverdaja hing.
Kodused pidid kogu südamest ohverdajaga kaasas olema, muidu võis juhtuda, et ta ei jõudnudki enam koju. Kui
annaabi.ee 
