Ballett
tähelepanu kogu maailma teatriüldsuses. See oli balletiteatri ajaloo uue etapi algus. Pariisi
ajakirjandus nimetas vene balletietendusi nii ilmutuseks kui ka avastuseks. Samuti
revolutsiooniks, sest vene tantsijad tõestasid, et tantsukunst on võimeline väljendama ideid,
mida kannavad eesrindlikud kaasaegsed ja on võimeline vaimustama inimhulki.
Ka 1910. aasta hooaeg Pariisis oli suure eduga. Sel ajal nähti M. Fokini uusi ballette:
"Seherezadet" N. Rimski Korsakovi muusikale, "Karnevali" Schumanni ja mitme teise
helilooja muusikale, I. Stravinski "Tulilindu". Prantslased nägid ka oma balletti, mis neil oli
unustusse vajunud, kuid Venemaal hoolikalt säilitatud: A. Adami "Gisselle´i". 1910. vene
hooajal avanes kogu säras Tamara Karsavina anne, kes asendas Anna Pavlovat.
Djagilevi trupp hakkas üha enam teisenema, sest Djagilev täiendas truppi järjest välismaa
tantsijatega, jättes vene tantsijad kõrvale.
2