ning külmas keskkonnas kivistunud proovikehade keskmiseks survetugevuseks saime 10,5 N/mm2. Mõlema puhul on sisse arvestatud paranduskoefitsent 0,95, sest katseid ei tehtud normaalkuubiga 15x15x15 cm. Katsete põhjal selgub, et -18C käes kivistunud betoon on oluliselt nõrgem normaaltingimustel kivistunud betoonist. Teatavasti kivistub betoon madalal temperatuuril aeglasemalt. Kuna betoonisegusse lisatavas vees tsemendi mineraalid lahustuvad, külmub seguvesi paar kraadi allapool nulli. Sellest on ka tingitud -18C juures kivistunud betooni nõrgad tugevusnäitajad. Normaaltingimustel kivinenud betooni survetugevuse klass võiks olla C25/30 ning -18C juures kivinenud betooni oma C8/10 [2] Kasutatud allikad 1. Otsman. R. (1974) Ehitusmaterjalid 2. http://www.heidelbergcement.com/ee/et/hcbetoon/tooteportfell/Betooni+survetugevus- +ja+konsistentsiklassid.htm
ehitusmaterjali, räägin natuke nii tootmisest kui ka omadustest. Need on: Betoon Kergkruusplokk 2 Vahtpolüstüreen Savikatusekivi 1. BETOON Betoon on sideaine ja täitematerjali segust saadud põletamata tehiskivi. Mineraalse sideaine korral on segu vajalikuks koostisosaks ka seguvesi [1, p. 205]. Betoonisegu võib sisaldada veel lisandeid paigaldatavuse parandamiseks, kivistumise kiirendamiseks, külmumise vältimiseks jne. Betoon on üks tähtsamaid ja enim kasutatavaid ehitusmaterjale. Kõige rohkem kasutatakse tavalist (rasket) betooni, mille sideaineks on liiv ja killustik või kruus. Tavalise temperatuuri juures liiv, kruus ja killustik ei võta osa sideaine kivistumisest, vaid jäävad inertseks, seepärast nimetataksegi neid inertmaterjalideks. [2, pp. 139-140]
annaabi.ee 
