Pressi plaadi vastas olevad pinnad ei saa nihkuda. Purunemine toimub tõmbepingete mõjul. Plahvatuslik purunemine: Proovikeha lendab laiali. Mõlemad on rahuldavad purunemispildid. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 6. Betooni koostise määramine Betooni koostis antakse seguvahekorraga, nt: 1:0,8:2,4:5,2 või 1:2,4:5,2 V/T=0,8. Betooni seguvahekord on suhtarvude rida, mis näitab, et 1 osa tsemendi kohta tuleb võtta 0,8 osa vett, 2,4 osa liiva ja 5,2 osa killustikku või kruusa. Seguvahekord võib olla kaaluline või mahuline. Ühel juhul tähendavad arvud kaalulisi, teisel juhul mahulisi hulki. Veel võib seguvahekord olla nominaalne või töösegu vahekord. Nominaalne seguvahekord eeldab, et täitematerjalid on täiesti kuivad (mida nad enamasti ei ole)
Kui vett on segus vähem, saab ka väljaauratavat vett olla vähem. Väiksema vee hulgaga betoon tuleb tugevam. 8.4. Betooni tugevus Tugevus on raskebetooni tähtsaim omadus. Betooni tugevus sõltub tsemendi tugevusklassist ja vesitsement–tegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon. Mida suurem on vesitsement-tegur, seda nõrgem on betoon. 8.5. Betooni koostise määramine. Betooni koostis antakse seguvahekorraga. Näiteks: 1 : 0,8 : 2,4 : 5,2 Sel juhul on betooni koostis järgmine: 1 osa tsementi, 0,8 osa vett, 2,4 osa liiva, 5,2 osa killustikku või kruusa. Betooni koostis tuleb valida selline, et oleks võimalikult väikese tsemendi 109 hulgaga tagatud betooni vajalik tugevus ja plastsus. Tsement on kõige kallim betooni koostisosa. 8.6. Raskebetooni kasutamine
annaabi.ee 
