Kalmistute mõju keskkonnale - projekt
aeruginosa. (Üçisik, Rushbrook 1998).
Pinnase geoloogilised omadused kalmistutel
Kalmistute kirjeldused on tänapäeval avalikult saadavad ning ühe põhinäitajana on
iseloomustatud just geoloogilist osa. Andmete põhjal mis on antud saab teha teatud
analüüsi, milline mullatüüp on kõige parem kalmistute rajamiseks, kus toimub kehade
lagunemine kõige kiiremini ning ka kõige ohutumalt.
Viimaste uuringute kohaselt peetakse kõige paremaks pinnaseks saviliiva seguseid
muldasid. Antud koostise teeb heaks just tema teatud poorsus ja peeneteraline struktuur
ning mõjub seega nii filtrina kui ka adsorbendina mis peab kinni nii mikroorganismid
kui ka laguühendid. Selles pinnasestruktuuris olev poorsus kattub bakterite suurusega
tekitades sellega piisavalt tugeva adsorptsiooni ning tänu millele pinnas suudab kinni
13
pidada piisavas koguses baktereid. Ka suudab antud kooslusega pinnas imada piisavalt
annaabi.ee 
