TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD
tänapäeval kui ka vanemal ajal, leides ühiseid jooni ja vastandumisi nende kahe aja vahel;
samuti ostida alasid, kus haldjas ideena on jäänud muutumatuks ning juhtida tähelepanu
kohtadele, kus see idee on teisendunud.
Kuna algsed kirjalikud allikad haldjate kohta on väga kesised ja pärimus on tugevalt
segunenud ristiusule kaasas käinud legendidega ning on toimunud teatav ühtlustumine
muinasusundi ja ristiusu vahel, on osutunud võimatuks eraldada paganlikku kristlusega
segunenust. St kuna üleminek ühelt uskumustesüsteemilt teisele oli sujuv mitte järsk, on paljud
haldjate omadused üle kantud ingleile ja vastupidi. Samuti on ilmalik kujutav kunst teinud ära
suure töö haldjapildi kujundamisel. Saanud ilmselt mõjutusi kristlikust religioosest sümboolikast
(inglite tiivad), mis on segunenud kunstnike fantaasiaga, on haldjad aja jooksul muutunud
märgiks. Märgiks, mille kaheks põhiseks tunnuseks on tiivad ja teravatipulised kõrvad, kusjuures