Eesti ajalugu (1550-1905)
peetava vee rüvetamiseks. Kohale tulnud sõjavägi vaigistas nad. Kirikukorraldus:
rajaja Joachim Jhering (1580 - 1657 Stockholm): Eestimaa ja Tallinna piiskop(kiriku ukse ees
jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine jne). Kiriku juhtivorganid(pärast Rootsi
võimu kehtestamist): konsistooriumid (luterlikud kirikuvalitsused) Liivimaal ja Eestimaal,
kindralsuperintendendid(1686 Rootsi kirikuseadus).
17. sajandil jäi luteri usk rahvale võõraks ja oli katoliku usuga segunendu muinasusund.
Vene ajal:
Säilis luteri kiriku roll (raske, õpetajatest ilma). Säilis rootsiaegne kirikukorraldus
(kindralsuperintendendid). Luteri kiriku kõrvalvoolud sallitud: pietismi levik (kõlbelisus,
kasinus, rahvalähedus), vennastekoguduste liikumine e hernhuutlus (usuvagadus, alandlikkus,
kõlblus, sotsiaalne võrdsus, vendlus; vanade kommete (ka muinasusundi, paganluse) vastasus,
kõrtside sulgemine, muusika keelamine; suurim levik Saaremaal ja Läänemaal, omandas ka
annaabi.ee 
