Türgi
tänapäeva Türgi aladele jagas maa kristlikuks Bütsantsiks läänes ning islamlikuks ida-osaks.
Ottomani impeerium oli paljurahvuseline ning mitmekultuuriline. Uue Türgi riigi looja
Atatürk arendas riigis just keelt ning religiooni. Atatürki ning tema järgijate juhtimisel sai
Türgist äärmiselt ilmalik ning Lääne-suunitlusega riik. Uuendati keelt- araabia kiri vahetati
rooma tähestiku vastu.
Türgi muusika ning kirjandus on suurepärased näited kultuurilisest segunemistest. Paljud
muusikakoolid üle Türgi on populaarsed nii hip-hopi kui ka rahvamuusika levitamise tõttu.
Türgi muusikas on elemente nii Kesk-Aasia folgist, pärsia ning araabia klassikalisest, iidsest
kreeka-rooma ning modernsest Euroopa ja Aasia pop-muusikast. Türgil, rikka muusikalise
pärandusega maal, on kaks muusikalist põhisuunda- Türgi klassikaline muusika (sarnane
kreeka-rooma stiiliga) ning folkmuusika (sarnane kesk-aasia stiiliga).
annaabi.ee 
