Hüdrobioloogia konspekt
kaudu.
Et oleks epilimnion ja hüpolimnion, peab järv olema sügav + sesoonsed ilmamuutused –
parasvöötmes.
Epi- ja hüpolimnion erinevad üksteisest keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste omaduste
poolest. Epilimnionis on toitained fikseeritud fotosünteetiliselt, produtseeritakse orgaanilist
ainet, mis on vajalik elutegevuseks kõikides veekihtides. Sügavates veekihtides (hüpolimnion)
akumuleeruvad laguproduktid, mis on vajalikud ülemistes kihtides.
Segunemisprotsessid: molekulaarne difusioon (molekulid paiskuvad kokkupõrkamise
tagajärjel laiali). Molekulaarne difusioon on äärmiselt oluline väikesemõõtmelistes
veekogudes (lombid, tiigid). Molekulaarse difusiooni ületavad upwellingu tüübid. Adektiivse
veekerke kutsuvad esile seisulained. Selle tagajärjel aetakse vesi ühest järve otsast teise järve
otsa ning alumine veekiht rullub esimesse otsa. Seisulained tekivad siis, kui tuul lõpetab
tegevuse.
annaabi.ee 
