Uurimustöö "Eestlane, Eurooplane, kui maailmakodanik"
Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse
sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse
unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud
erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud
rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt,
sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi
kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel"
2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna
keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väide pole
sugugi mitte vale. Kuid kas võime end pidada ka sadade aastate pärast
eestlasteks, kui me ei räägi enam oma emakeeles, vaid oleme praktiliselt üle
võtnud teised keeled ning unustanud oma rahvuse ja päritolu?
annaabi.ee 
