Rasvad
glütserooli trimestrit karboksüülhapetega. Looduslike rasvade karboksüülhappe jäägid on
hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Looduslikud rasvhapped
võivad olla küllastunud või küllastumata.
Rasv peab olema väga hüdrofoobne aine. Rasvad ei märgu veega ega lahustu vees. Nad
lahustuvad orgaanilistes lahustites: eetris, bensiinis, veidi ka alkoholis. Puhas individuaalne
rasv kristalliseerub ning tal on kindel sulamistemperatuur, tavaliselt on tegemist
segumaterjalisega. Seepärast saab rasvade puhul kõneleda vaid
pehmenemistemperatuurist. Rasvade agregaatolek sõltub nende koostisesse kuuluvatest
rasvhappe alküülrühmadest. Küllastunud rasvhapetest moodustatud rasvad on
toatemperatuuril tahked, küllastumatused struktuuris muudavad rasva pehmemaks või lausa
vedelaks.
Maismaaloomade rasvad on tavatingimustel tahked, mereloomade rasvad aga vedelad.
Enamik taimerasvu on ka vedelad