Õiguse sotsioloogia
kultuuriruumi läbiva ja hõlmava nähtusena. Samas on õigus lokaalne, omanäoliselt spetsiifiline niivõrd, kui ta kannab
endas regulatsiooni teistest vormidest selgelt eristuvat alusideed, toimib läbi talle eriomaste mehhanismide ning vastavalt
neile evib spetsiifilist regulatiivset võimet.
Praktilises õiguselus, näiteks seadusandlikus tegevuses, kuid sageli ka õiguse rakendamisel on samuti oluline tunnetada piire.
Tähtis on tunnetada, mida üldse ja mil määral tuleb seadustega seguleerida. Kõik vajalik peaks olema reguleeritud, kuid
seaduseandja (riik) ei tohiks sekkuda asjadesse, mis temasse ei puutu.
Õiguse toimimisala koordinatsioonisüsteemi üks tähtsaim osa on olukorda hindava ja valikuid tegeva subjekti
enesemääratlus ehk identiteet. Seejärel saame konkreetsemalt küsida missugustel kaalutlustel võiks subjekt eelistada just
õiguslikku regulatsiooni võimalustele, mis avanevad näiteks näiteks heade tavade ja kommete, kõlbluse või teiste