MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST
hämmastavate tulemusteni: lootusetuteks peetud lapsed hakkasid märgatavalt arenema. Nii
jõudiski ta küsimuseni: miks terved lapsed nii aeglaselt edasi jõuavad? (Life and career...).
Maria Montessori otsustas alustada õpinguid samas Rooma ülikooli filosoofia- ja
psühholoogiateaduskonnas. Olles teistkordne üliõpilane, uuris ta senisest põhjalikumalt Jean
Itardi töid laps-idiootide kohta. J. Itard tegeles põhiliselt puuetega lastega; samuti tutvus ta
Itardi õpilase dr. Edourd Seguini töödega.
Aastatel 1896-1906 juhtis Maria Montessori hügieenikateedrit naisüliõpilastele mõeldud
Magistero Femminile kolledzis Roomas, neli aastat oli ta Rooma ülikooli
antropoloogiakateedri eesotsas. 1904. a. sai Maria Rooma ülikooli professoriks ja avaldas
esimese teaduliku töö ,,Pedagoogiline antropoloogia". (Madise 1992, 6-7).
1906. a. alustas Maria Montessori Rooma ülikoolis loengute sarja õpetajatele, mis saavutasid