o Nõusolek o Neutraalsus ja erapooletus o Jõu kasutamine enesekaitseks Teine ja kolmas põlvkond o Mitmemõõtmelisus – tsiviil ja sõjavägi o Tsiviilpolitsei o Kaasamine Ülejäänud etapid Rahutegemine o Muutused kontekstis, tegutsejates (muudavad oma positsiooni; liider vahetub), probleemis (tegutsejate muutudes nähakse probleemi teistmoodi) – kokkuvarisemine aitas LAV segregatsioonist väljuda o Kontseptsioonid: hurting stalemate (kumbki ei suuda võita, liiga väsinud), pöördepunktid (nähakse et konflikt ei vii kuhugi), takistused, skeptikud ja spoilerid (rahuplaani vastased; skeptikud: konkreetse vastu, printsiibis rahumeelsed; spoilerid: põhimõtteliselt kõige vastu) Ülesehitus o Ülevalt alla o Positiivne ja negatiivne Rahuehitus
poliitilist eesmärki. See on jumalate sõja teine lahing, kus ühiskonna lõhestamine ja ohvrikstoomine jätkub. Ilmselgelt ei tunne venekeelsed muulased end Eestis üleliia turvaliselt. Ebavõrdne ligipääs poliitilistele ja muudele otsustusprotsessidele, suured erinevused tööhõives: paljude uuringute järgi ei ole venelastel Eestis eestlastega samu võimalusi ega võrdseid tingimusi konkurentsiks tööjõuturul. Kuigi suur osa segregatsioonist ei toimu mitte rahvust, vaid tööala pidi, on ühiskonnas tuntavas eelisseisundis eestlased. Kindlasti pole see mingiks uudiseks ei võimule ega vaimule. Üldine foon on muulaste suhtes Eestis tõrjuv ning selle teadasaamiseks pole vaja isegi uurimusi: iga eestimaalane tajub neid nähtamatuid jõujooni vaistlikult. Pärast pronksiööd on eestlaste eelarvamused venelaste suhtes isegi suurenenud (nagu kinnitab rahvastikuministri büroo poolt Saar Pollilt tellitud uuring).
annaabi.ee 
