Kunsti ajalugu
Tema
ehitistele on omane jõuline dünaamika ja maksimaalne pingestatus, puhuti isegi veidrus ja
ekstravagantsus. San Carlo alle Quattro Fontane (1638-41, fassaad 1667 põhiplaanis
domineerivad kõverjooned, ovaalile orienteeritud põhiplaan on üks barokile iseloomulikke
võtteid ) jätkuvad fassaadi kujunduses, mis üleni voogab ja lainetab, haarates sellesse
liikumisse kõik barokile iseloomulikud detailid - ovaalid, kartusid, poolsambad, kolmnurk- ja
segmentviilud. St. Ivo kabeli põhiplaani ( 1642-60 ) moodustavad kaks ristamisi teineteisele
asetatud ümardatud nurkadega kolmnurka, ehitise välisilmes domineerib nõgusate ja kumerate
pinade vaheldumine, kabeli torn aga tõuseb keerdudena ülespoole.
Kõrgbaroki ajal valminud lossidest on üks ilusamaid Palazzo Barberini ( 1625-63)),
mida on ehitanud nii Maderna kui ka Bernini ja Borromini. Ehitise kompleksi kuulub
tiibhoonete ees asuv paraadõu