Hääldus ja hääldusteadused
All lihthäälikud, üleval afrikaadid, ees helitud,
taga helilised. Keskmisel vertikaaltasandil tavaline moodustus, vasakul retrofleksne (taha suunduva keeletipuga, tume),
paremal palataalne (pehmelt susisev).
5. Segmendiülesed liikumised: prosoodia.
Intonatsioon. Rõhk ja aktsent. Toon ja toonikeeled
Otseseks häälikueristuseks vajalikud kvaliteeditunnused (helilisus, sulg või ahtus, hõõrdemüra või
tämbri iseloom jms) avalduvad enamasti segmenttasandil kõnevoolus üksteisele järgnevatena.
Peale selle ja sellega samaaegselt (paralleelselt) on kõnevool suuteline kandma veel omaette tähtsat
informatsioonirida, mis toimib hääle tugevus- ja kõrgusnäitajate muutumise kaudu.
Kui näiteks vaadata kõnehääle meloodikat (toonimuutusi), siis kõige universaalsemal ja ürgsemal moel kannab see
muidugi puhtekspressiivset sisu (seega mittekeelelist) mõtleme siin toonikõrguste ja hääletugevuse vaba kulgu,