Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
transkriptsioon (kasutatakse rohkesti lisamärke e diakriitilisi märke).
IPA põhimärkide kõrval vajatakse foneetilises transkriptsioonis ka diakriitilisi märke (osutavad
lisaartikulatsioonile). Tähistatakse nasaalsust, juhuslikku nasaliseerimist, helitu klusiili nõrka
aspiratsiooni, konsonandi palataliseerumist, afrikaati, helitustumist.
10. Häälikute liigitus kõneloome seisukohast.
Segmedid e häälikuüksused - vokaalid ja konsonandid. Nende vastandiks on suprasegmentaalsed
omadeused (nt kvantiteet, rõhk, intonatsioon ja rütm).
Segmenteerima e eristama - nt oma esimest keelt suudad segmenteerida teistest.
Emakeele hääldamis- ning tõlgendamisharjumused mõjutavad seda, kuidas kuuldakse teisi hääli.
Need on kuulmisel põhineva transkriptsiooni peamised puudused.
Vokaalid on helilised häälikud. Vokaalide hääldamisel on artikulaatoriks keeleselg. Hääldusviis