Mõisteõpetus
Näit.,
sõber, seltsimees, vend, elukaaslane jne., sest mõiste "sõber" eeldab
sõprussuhet sõbra ja sõbra vahel, "elukaaslane" eeldab kooslust teise
elukaaslasega jne.. Mõiste suhtelisus seisnebki selles, et see eeldab teist
mõistet, mille juurde vaadeldav mõiste kuulub. Nii näiteks, mõiste "vend"
eeldab teist mõistet "vend" või "õde", "onupoeg" viitab seosele mõistega
"tädipoeg" või "-tütar" jne.. Kuid suhtelist mõistet ei tohiks segiajada
polaarsete mõistetega, nagu näiteks, positiivne ja negatiivne, mees ja naine,
põhja- ja lõunapoolus jne..
Absoluutne on mõiste, mis tähistab asju ja nähtusi iseseivalt olevana.
Näiteks, jõgi, aatom, mina, luts, põrgu jne..
Negatiivne mõiste on vormilt eitava tunnusega mõiste. Eesti keeles
väljendatakse seda ees- või järelliite abil. Näit., lumeta, pilvitu, ebaharilik,
mitterahuldav, apoliitiline jne..