Rembrandt
Varasemad tööd on
täpsed ja realistlikult selgejoonelised, hilisemad aga rajatud heleda ja tumeda vaheldumisele ,
mis hilisemas eas saavutas sametiliselt maheda ülemineku ja jättis toonmaali mulje. Kuulsaim
leht keskperioodist on niinimetatud ,,Sajakuldnaleht", mis on pärit umbes aastast 1650. Samal
ajal maalitud maastikega loob ta enda paremad maastikugravüürid, mille motiivid on laenatud
Hollandi loodusest. Tõuget on ta neiks mõnevõrra saanud Seghersilt. Kuulus on eriti ,,Kolm
puud" aastast 1643. Rembarandti ofordikusti tippsaavutusteks võib pidada mõnda lehte tema
viimasest elu perioodist, näiteks ,,Kristus Emmauses"(1654) ja ,,Ecce Homo" (1655).
Kujutluspilti Rembrandti kunsti stiilist ning tema loominguperioodist aitavad täiendada
hulgaliselt hästi säilinud joonistused.
Paraku vajus Rembrandt pärast surma täielikult unustuste hõlma. Õnneks taasavastati mees
ja hakati tema kunsti hindama uuesti alles 19