ESIMESED SAMMUD ISESEISVUMISE TEEL
vallutasid selle enamlastelt 23. mail ning jätkasid edasitungi põhja ja kirde suunas eesmärgiga
puhastada Läti mitte ainult punastest, vaid ka Eesti vägedest põhjendades seda sellega, nagu
Eesti tahaks Lätit okupeerida.
Olles häiritud Lätis kujunenud olukorrast ja ette kujutades Landeswehri tegelikke eesmärke,
otsustas Eesti toetada seaduslikku Ulmanise valitsust. 03. juunil esitati Landeswehrile
nõudmise tõmbuda tagasi Koiva (Gauja) jõe - Segevold (Sigulda) - Uus-
Schwaneburg (Jaungulbene) joonele. Sakslased seda nõuet ei täitnud, vaid alustasid
sõjategevust Eesti vägede vastu vallutades 6. juunil Võnnu (Cesis).
Lääne liitlasriikide ettepanekul alustati 10. juunil Võnnus läbirääkimisi kujunenud olukorra
rahumeelseks lahendamiseks. Liitlaste poolehoid kaldus sakslaste toetamisele ja seega olid
läbirääkimised määratud nurjumisele. Tänu Pariisi rahukonverentsi sekkumisele esitati
annaabi.ee 
