Kolmekümne ühe aastaselt lahutatati ta abielu Vipsaniast ja ta sunnitakse abielluma Augustuse tütre Juliaga. See abielu oli riiklikel kaalutlustel. Kolmekümne kahe aastaselt läks Tiberius Germaaniase oma kadunud venna Drususe tööd lõpule viima. Ta veetis seal kolm aastat tehes seal tehnilisi ja ehituslike töid. Nad olid ummikus kuna nad ei näinud vaenlasi. Ta küsis nõu ühelt Germaanlase hõimu pealikult Segesteselt, kes oli vangi võetud, et mida peaks nad tegema. Segestes soovitas neil minna tagasi teist teed, sest tuldud teel võib neid varitsed oht. Tagasiteel satusid nad siiski rünnaku ohvriks, kuigi nad läksid tagasi mööda jõge mäkke rühkides. Selles lahingus oleks ta peaaegu kaotanud oma elu, kui Segestese poeg poleks teda aidand ja tänutäheks tahtis ta poissi harida. Ta viimane sõja käik Germaaniasse oli edukas. Germaania hõimud olid demoraliseerunud ja alla andnud. Peale seda pöördus ta tagasi Rooma mida ta polnud kuus aastat näinud.
kes ei uskunud, et germaanlased rooma leegionite vastu midagi suudavad teha, kogus kokku oma kolm leegioni (XVII, XVIII, XIX neid leegione loeti sel ajal Rooma armee parimateks), mis olid nende alade kaitseks tema käsutada antud, ja marssis germaanlasi hävitama. Talle olid toeks ka veel mitmed germaani hõimude abiväe üksused, nende hulgas ka Arminius, heruskide hõimu pealik, kes salaja kavandas leegionite hävitamist. Enne minekut proovis üks teine heruski pealik Segestes Varust Arminiuse eest hoiatada, aga Varus ei kuulanud teda, öeldes, et see ei ole võimalik, kuna Arminius on tema sõber. (Publius Quinctilius Varus 2012) Sellest avaldub minu meelest väga hästi kui sobimatu oli Varus juhtima armeed germaanlaste vastu. Teda pimestasid uskumine Rooma kõikvõimsatesse leegionitesse ja ta ei suutnud mõelda võimalusele, et Arminius võiks käituda nii autult ja juhtida armee, kus ta ise ohvitser oli, varitsussse