Johannes Aavik
Veski aga ei poolda eesti sõnavara
rikastamist soome laenudega sellises ulatuses, nagu seda Aavik ja Ridala tegid. Veski
ei pea sobivaks kasutusele võtta selliseid soome leane, nagu hurmama, kiinduma,
korvama, moodustama, omama, üllatama, ometi on kõik need sõnad hiljem
üldtarvitusele tulnud.
Kirjutises "Ilusa keele kõlaline inetus" propageeris Aavik imitmuse
kasutamist, et vältida t(d) liiga segedast kordumist lauses, näit. maid mais, mailt;
jälg, jälgi aga jälil; keel, keeli keelil jne.
"NoorEesti" IV albumis (1912) esitab J. Aavik keeleuuendamise programmi
põhijooned artiklis "Tuleviku Eestikeel". Ta rõhutab, et eesti keel on alles õige
vaene sõnavara poolest, ja toob hulga saksa ning venekeelseid sõnu, mille
vasted meie keeles tol ajal veel puudusid, näiteks Abenteuer lcze÷åkcå, Erfolg
ónlåõ, Lücke liiåe jt.
annaabi.ee 
