sama lähtekivimiga muldade areng sarnaselt. Kliimatingimuste muutumisel või teise lähtekivimi puhul kulgevad ka mullaprotsessid erinevalt. 54. Leetumine. Mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguproduktide ära kandmine laskuva veevooluga. Leetumise mõjul kujuneb kvartsirikas hele leet ehk Ea horisont, mille alla kuhjuvad liivadele raud- ja alumiinium kelaadid ning tekib huumuslik (Bh), raud-alumiinium-illuviaalne (Bs) või nende segatekkeline (Bhs) leetumist näitav sisseuhtehorisont. Mulla happesus suureneb, väheneb neelamismahutavus ja küllastumisaste. Eeltingimuseks liigivaene taimkate, happeline huumus, alustevaene lähtekivim, kerge lõimis, hea vee läbilaskvus ja laskuva vee olemasolu. 55. Lessiveerumine. Keemiliselt murenemata savi- ja tolmuosakeste uhtumine suspensiooni koosseisus mulla ülemistest kihtidest alumistesse, mille tagajärjel tekib peenete osade poolest vaesunud
Tulenevalt kuivendamistest ja turba tootmisest, mida on aja jooksul tehtud ei ole Selisoo puhul tegemist ka looduslikus seisundis oleva sooga. Kuivendamiste ja turba tootmisega on sood oluliselt muudetud, mille tõttu on tema põhja-, ida- ja lõunaosas toimunud metsastumine (Kalm, Kohv 2009: 7-8). Rajatud kuivendusvõrk toimib tänapäevani edukalt (Kalm, Kohv 2009: 51). Töös olevatest proovidest üks osa on pärit Eesti suurimast soostikust, Puhatu soostikust. Puhatu soostik on segatekkeline, moodustunud seljakutevaheliste järvede ja mineraalmaa soostumisel. Soostiku pindala on ilma mineraalmaasaarteta 57 079 ha ja see hõlmab umbes kolmandiku Alutaguse madaliku territooriumist. Soostiku põhjaosas valitseb tasasel reljeefil madalsoo, kust toodetakse turvast. Läheduses asuvad põlevkivikarjäärid on tunduvalt alandanud veetaset, hävitades soostiku kirdeosa. Soojuselektrijaamade lendtuhk ja põlevkivikarjääridest ning tuha- ja aherainepuistanguilt leviv karbonaatne tolm
annaabi.ee 
