Kultuurigeograafia konspekt
Emakeelsus 2000 rahvaloenduse järgi:
jidis, 248 eesti, 1728 vene.
Rootslased- eesti mõistes räägitakse valdavalt rannarootslastest või siis eestirootslastest. Enamik neist elab
lääne- ja loode eesti saartel. Tulid 13-14 saj. Pärast teist maailmasõda lahkusid. Eriseisuses ei tunnistanud
end pärisorjadena. Hiiurootslased-1781 tüli mõisaomanikuga ja umbes tuhat rootslast küüditati Reigi
piirkonnast Lõuna-Venemaale. Asustus lõppes 2. Ms-ga.
Lätlased- ajalooliselt on olnud segasutusega piirialasid, nii on piiri jagamisel jäänud eestlasi Läti poolele ja
lätlasi Eesti poolele. Siiski ühtegi suuremat lätlaste asuala tänasel Eestil pole olnud, küll aga räägime nt
Korneti eestlastest. Läti koloonast saame siiski rääkida Petserimaa Laura ümbruses. Piiritüli 1919-20.
Lätlaste arv on vähenenud aastate jooksul. Lätlaste emakeelsus on kaldunud vene keele poole. Abielluti
näiteks venelastega.
annaabi.ee 
