DEMENTSETE EAKATE JA NENDE OMASTEGA KAASNEVAD PROBLEEMID ÜLDHAIGLA ÕENDUSABI OSAKONNAS
ja vastupidi. Põhiprobleemiks on teadmatus, kuidas hakkama saada dementse patsiendiga,
kes muutub õendusabi osutamise ajal agressiivseks ja tekkinud olukorda patsiendi
lähedastele selgitada. Tihti saavad raskused hooldamisel alguse sellest, et me ei tea, kuidas
suhelda nii, et haige meist aru saaks. (McEvoy jt 2014: 479).
Käitumisprobleemidest esineb agiteeritus (mittekohane motoorne või sõnaline käitumine,
mida ei ole võimalik seletada rahuldamata vajadustega või segasusseisundiga),
agressiivsus, negativism nii sõnades kui tegudes, hõikumine, eesmärgipäratu tegevus,
kalduvus ekselda ja eksida, st pidev soov või vajadus kuhugi minna, asjade peitmine ja
otsimine, kahtlustamine. Võib esineda isiksuse muutus, pidurdamatus, taktitus ja kohatu
impulsiivsus. Sageli esinevad ka kuulmis- ja nägemismeelepetted. Iseloomulikud on
unehäired - inimese maksimaalne aktiivsus ja rahutus avaldub õhtul, segamini võib olla
annaabi.ee 
