Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused
Magevetes on liike
vähe. Vesi, mille panevad liikuma kaelusviburrakud, liigub läbi käsna keha, toob sinna toidu
ja hapniku ning viib välja ainevahetusjäägid. Sigivad sugulisel ja mittesugulisel teel (välis- ja
sisepungumine). Käsnadele on iseloomulik suur regeneratsiooni võime. Süvamere käsnadele
on iseloomulik ränidioksiidist skelett, mis on väga rabe. Tuntud süvamere liik on
veenusekorv. Piirkonnas, kus tuule mõjul vesi liigub, elavad segaskeletiga (räni- ja
spongiinainest) liigid. Tuntuim nendest on Vahemeres elav pesukäsn. Eesti magevetes elab
kaks liiki käsnasid - järve- ja jõekäsn. Käsnad kuuluvad alamriiki kõrvalhulkraksed,
hõimkond käsnad, klassid on: lubikäsnad, klaaskäsnad, päriskäsnad.
11. Eestis leidub päriskäsnasid selts sarvkäsnalised, sugukond pesukäsnlased ja
järvekäsnlased. N: tavaline pesukäsn, jõekäsn, järvekäsn. Käsnadel on viburiskambrid, okised
(e.skleriit e. spiikula) ja sisepungad (e
annaabi.ee 
