Uurmismeetodid psühholoogias
· suurendada kontrolli muutujate üle;
· uuritav käitumine on tavaliselt kompleksse iseloomuga (seega FE-l on kõrgem ökoloogiline valiidsus kui ühefaktorilisel E-l);
· võimaldab teha suuremaid üldistusi ja kompleksseid põhjuslikke järeldusi, mis suurendab seega uurimuse sisemist valiidsust;
· need järeldused põhinevad tavaliselt interaktsioonidel, s.t. erinevate sõltumatute muutujate vahelistel seostel (vt. lähemalt p.
6.8.).
Eksperimendi segaskeemid (BS + WS)
Neid kasutatakse tegelikkuses isegi rohkem, kui puhast BS või WS skeemi, kuna see võimaldab minimiseerida kummagi
põhikatseplaani puudusi. Tavaliselt sel juhul kasutatakse 1-2 BS-sõltumatut muutujat (mis on enamasti igasugused isikuomadused,
s.t. see "millega inimene katsesse tuleb" - kogemused, oskused, veendumused, psühhofüsioloogilised omadused jne.), ja 1-2 WS-
sõltumatut muutujat.
6.8. FAKTORI ÜLDEFEKT JA FAKTORITE-VAHELISED INTERAKTSIOONID. INTERAKTSIOONITÜÜBID. (Ch.
annaabi.ee 
