Ioonidevaheliste tõmbejõudude suurus sõltub nii iooni suurusest kui ka laengu suurusest. Sideme kovalentsuse suurenedes sulamistemperatuur langeb. NaCl, KNO3... metalliline: metallilises võres liiguvad metallide valentskihtidelt lahkunud elektronid vabalt ringi. Neid nim juhtivuselektronideks. Metalliline side on nõrgem kui kovalentne või iooniline, tugevam on side siirdemetallides, kus esineb kovalentse ja metallilise segaside. Metallilisel sidemel puudub suund => metalli on võimalik deformeerida. Cu, Fe.. Ioonilise sidemega ained on suurema sulamistemperatuuriga, tugevamad kui metallid. Iooniliste ainete lahused ja metallid juhtivad elektrit, metallid on kõrge soojusjuhtivusega, sepistatavad, plastsemad. Mõlemad eksisteerivad tavaliselt kristallilises olekus. Diisli koostis ja tsetaaniarv. Diiselkütus saadakse mitmete destillatsiooniproduktide segamisel, sisaldab põhiliselt alkaane ja tsükloalkaane
Ioonstruktuuris on anioonidel suuremad mõõtmed ja katioonidel väiksemad. Katioonid täidavad anioonide vahelised tühikud. Levinuim on iooniline side elektriline külgetõmme. Kovalentne side valentselektronide paaride abil (peamiselt org ainetes, aga ka nt teemandis). Metalliline side kergelt ioonide vahel liikuv elektrongaas. Vesinikside H+ ühendeis (nt vesi ja jää. Aitab ka vees ainetel lahustuda) Mineraalides sageli segaside, aga valdav on ioonilis-kovalentne. Veel on väga suur roll geoloogilistes protsessides. Kivimite tekkel katalüsaator jne. Mineraalide isomorfism-vt üles. Esineb enamikel mineraalidel. Nt. Plagioklass (liistakulise struktuuriga vms) Mineraalide polümorfism mitmestruktuursus e struktuuri geomeetria erinevus. Nt teemant(karkass) ja grafiit(kihiline). Maateaduste alused I (13.sept) Silikaadid. Struktuuri põhiühik: ((SiO4)4- Ränihapniku tetraeeder.
tulpjas e. prismaline, tahveljas, leheline, nõeljas, kiudjas. Perfektsed kristallid on looduses harvad kuna kristallidel ei jätku enamasti ruumi segamatuks kasvamiseks. Elemnentaarrakk on kristalse aine väikseim osake, mis isel veel võre strukt iseärasusi. Selle raku moodustavad võre sõlmpunktides olevad osakesed ja neid ühendavad sidemed. 31. Kaks peamist keemilise sideme tüüpi mineraalides ja nende olemus. Iooniline ja kovalentne side. Mineraalides sageli segaside, valdab aga ioonilis-kovalentne struktuuriosakeste seostumise viis. Valdavalt moodustavad mineraale ioonid või nende rühmad, mis seostuvad ioonilise keemilise sidemega (~90% mineraalides). Mineraalides võib olla ka kovalentne side. Iooniline side - Ioonilise sidemega mineraalid on enamasti täiusliku lõhenevusega. Kovalentne side valentselektronide paaride abil (tugevam kui iooniline). Kumbki aatom annab ühe elektroni
annaabi.ee 
